Lehed

23.11.09

Valitsus ei julge tõde tunnistada

2010 aasta riigieelarvega on kummalised lood. Valitsus ei julge tunnistada, et ei saanud tähtajaks, enne kohalikke valimisi, -3% defitsiidi sisse mahtuva eelarvepositsiooniga hakkama. Usun, et selline valijate petmine ei ole kõige viisakam tegevus ning kahjustab kindlasti valitsuserakondade mainet, sest rahvale meeldivad kõige vähem vassivad poliitikud. Nüüd on valitsus tulnud välja siis korrektsiooniga, eelarvepositsiooni tasakaalustamiseks tõstetakse kütuse- ja elektriaktsiisi ning loodetakse saada selliselt 400 miljonit lisakrooni.
Kahju, et valitsus ei julge ausalt asjadest rääkida. Kurb, kui lühiajalise kasu nimel müüakse osa Eesti Energiast. Ebademokraatlik on see, kui valitsus muudab riigieelarvet ilma Riigikogu aruteluta: pean silmas Jürgen Ligi kulude piiramise kava:)

5.11.09

EI Eesti Energia börsile viimisele!

Poole aasta pärast käivituv osaline elektri vabaturg toob praeguste hindade juures, ning 35% müügi viimisega energiabörsile Eesti Energiale (EE) lisatulu aastas ca 340 miljonit krooni. Kui kogu müük hakkab minema läbi börsi kasvab EE aastane lisatulu ca 1 miljardile kroonile. Sellise kasumi kasvu saab EE just meie kõigi taskust. Meie taskust, kellele läbi riigi täisosaluse kuulub täna EE. Need arvestused on tehtud, arvestades kodumaist elektri tarbimist. Kui EE-l õnnestub kasvatada veel ka müüki väljapoole Eestit kasvab kasum veelgi, aga see ei puuduta Eesti tarbijat.
Sellisele hüppelisele kasumi kasvule on tekkimas hulga kosilasi. Ansipi valitsust on survestatud, et valitsus viiks EE börsile, ehk sisuliselt erastaks osaliselt EE. Ütleksin, et selline samm oleks väga-väga Eesti rahva ja ettevõtjate vaenulik tegevus.
Juhul, kui sellest kasumist hakkavad osa saama uued aktsionärid, viiakse see osa kasumist minema ja meie saame ainult selles osas elektrihinna tõusu.
Juhul kui EE jääb 100% riigile, on meil kõigil võimalus oma elektrihinna tõusust tingitud kaotus tagasi saada läbi riigieelarve, läbi dividenditulu. Sellisel juhul pole see raha meie ja meie majanduse jaoks kadunud vaid tuleb läbi riigieelarve meie haridusse, infrastruktuuri jne. See raha teeb meie elu paremaks.