Mõned ehk mäletavad kahe aasta tagust kriitika lainet, kui
Ungari riigistas erapensionifondid. Turud reageerisid forinti langusega. Ungari
pensionifondide assotsiatsioon kaebas valitsuse otsuse Euroopa inimõiguste
Kohtusse. Kardeti, et selline samm viib Ungari nagu kunagi Argentiina
maksejõuetuks. Tänaseks on olukord märgatavalt muutunud. Juhtunud on hoopis
vastupidine. Täna räägitakse Euroopa staaridest: Ungari ja Poola rahast. Ungari
forint on viimase aastaga kerkinud dollari suhtes 11%. Reitinguagentuur Fitch
on korrigeerinud Ungari väljavaated negatiivselt stabiilseks. Lisaks Ungarile
on ka Hispaania asunud kasutama oma pensionifondide raha riigieelarve kulutuste
teostamiseks. Igal juhul on selline samm mõistlikum finantskriisis, kui minna
abi paluma ESM-ist või IMF-ilt. Hispaania puhul on muidugi ohumärgiks see, et
Hispaania opereerib võõra valuutaga – euroga, mis kasvatab muidugi
maksevõimetuse riski tulevikus.
Eesti kohustuslike pensionifondide kogumaht on ligi 1,5
miljardit eurot ja see on paigutatud 23 eri fondi. Fondi halduskuludeks maksame
aastas ligi 30 miljonit eurot ja seda sõltumata sellest kas fondidel läheb
hästi või nende tootlus on negatiivne. Fondihalduse kulud summaarselt on umbes
samas suurusjärgus kui riigieelarve elektriaktsiisi, hasartmängumaksu või
tollimaksu tulud. Riigieelarve kulude poolega võrreldes on fondihalduse kulud
märgatavalt suuremad kui kogu Riigikogu kulu või samas suurusjärgus kui riigi
kulutused kiirabile ja märgatavalt väiksemad kui kõik riiklikud pensionikulud
(kohtunikud, politseinikud, kaitseväelased).
Samal ajal haldab riigikassa ligi 1,6 miljardit eurot (1,3
mld kassareserv ning 0,3 mld stabiliseerimisreserv) ning halduseks kulub alla 1
miljoni euro. Erasektoris fondide haldamine on üle 30 korra kallim kui
valitsuse poolt sama suure fondi haldamine. Lisaks sellele on riigikassa oma
vahendite haldamisega ka palju paremini kriisi ajal toime tulnud kui
erapensionifondid.
Kõik see sunnib küsima, kas meie kogumispensioni süsteem on
ikka kõige mõistlikum ja jätkusuutlikum. Usun, et rahva raha oleks palju
mõistlikum ja kasulikum hallata riiklikus pensionifondis. Samuti on vajadusel
mõistlik, eriti kriisiaegadel, finantseerida riiklike kulutusi pensionifondi
rahadega. See on üks paindliku finantspoliitika võimalusi euroala ebaõnnestunud
rahasüsteemis. Finantskriisist tingitud euroala majanduskriisi lahendus peitub
aga siiski kardinaalses raha- ja finantspoliitika muutmises.