Lehed

8.1.13

Pensionifondide kulud on ülisuured


Mõned ehk mäletavad kahe aasta tagust kriitika lainet, kui Ungari riigistas erapensionifondid. Turud reageerisid forinti langusega. Ungari pensionifondide assotsiatsioon kaebas valitsuse otsuse Euroopa inimõiguste Kohtusse. Kardeti, et selline samm viib Ungari nagu kunagi Argentiina maksejõuetuks. Tänaseks on olukord märgatavalt muutunud. Juhtunud on hoopis vastupidine. Täna räägitakse Euroopa staaridest: Ungari ja Poola rahast. Ungari forint on viimase aastaga kerkinud dollari suhtes 11%. Reitinguagentuur Fitch on korrigeerinud Ungari väljavaated negatiivselt stabiilseks. Lisaks Ungarile on ka Hispaania asunud kasutama oma pensionifondide raha riigieelarve kulutuste teostamiseks. Igal juhul on selline samm mõistlikum finantskriisis, kui minna abi paluma ESM-ist või IMF-ilt. Hispaania puhul on muidugi ohumärgiks see, et Hispaania opereerib võõra valuutaga – euroga, mis kasvatab muidugi maksevõimetuse riski tulevikus.
Eesti kohustuslike pensionifondide kogumaht on ligi 1,5 miljardit eurot ja see on paigutatud 23 eri fondi. Fondi halduskuludeks maksame aastas ligi 30 miljonit eurot ja seda sõltumata sellest kas fondidel läheb hästi või nende tootlus on negatiivne. Fondihalduse kulud summaarselt on umbes samas suurusjärgus kui riigieelarve elektriaktsiisi, hasartmängumaksu või tollimaksu tulud. Riigieelarve kulude poolega võrreldes on fondihalduse kulud märgatavalt suuremad kui kogu Riigikogu kulu või samas suurusjärgus kui riigi kulutused kiirabile ja märgatavalt väiksemad kui kõik riiklikud pensionikulud (kohtunikud, politseinikud, kaitseväelased).
Samal ajal haldab riigikassa ligi 1,6 miljardit eurot (1,3 mld kassareserv ning 0,3 mld stabiliseerimisreserv) ning halduseks kulub alla 1 miljoni euro. Erasektoris fondide haldamine on üle 30 korra kallim kui valitsuse poolt sama suure fondi haldamine. Lisaks sellele on riigikassa oma vahendite haldamisega ka palju paremini kriisi ajal toime tulnud kui erapensionifondid.
Kõik see sunnib küsima, kas meie kogumispensioni süsteem on ikka kõige mõistlikum ja jätkusuutlikum. Usun, et rahva raha oleks palju mõistlikum ja kasulikum hallata riiklikus pensionifondis. Samuti on vajadusel mõistlik, eriti kriisiaegadel, finantseerida riiklike kulutusi pensionifondi rahadega. See on üks paindliku finantspoliitika võimalusi euroala ebaõnnestunud rahasüsteemis. Finantskriisist tingitud euroala majanduskriisi lahendus peitub aga siiski kardinaalses raha- ja finantspoliitika muutmises.