Lehed

20.5.10

Vanemahüvitisest

Vanemahüvitis on äärmiselt vajalik meede. See sotsiaaltoetus käidi välja sotsiaaldemokraatide poolt (tol ajal mõõdukad ja eestvedaja oli Katrin Saks). Vanemahüvitis oli põhjendatud sellega, et laste saamine on üks kõige suurem vaesusrisk. Meede oli mõeldud just vaesuse vastu võitlemiseks ning kantud soovist riigi poolt teha kõik, et laste saamine ei viiks peresid vaesusse. Vanemahüvitis pidi olema kõigile lastele võrdne, sest kõik lapsed peavad olema sündides võrdselt väärtuslikud ühiskonnale. Me ei tohi riiklikult teha valikut ja öelda, et teatud lapsed on eriti väärtuslikud.
Reformierakond kahjuks kohendas selle meetme oma valijate jaoks ning tegi sellest sissetulekute kindlustuse. Selline lähenemine on tegelikult väga jõhker meie maksumaksjate suhtes. See tähendab seda, et oluliselt väiksema sissetulekuga inimesed peavad oma maksudega kindlustama jõukamate isikute sissetuleku. Väga jõhker ja ühiskonda lõhestav ning vaenu tekitav. Miks peab miinimumpalka saav inimene maksma kinni mitmekümne tuhande kroonise sissetuleku jõukamatele inimestele?
Kui tahetakse sissetulekuid kindlustada, siis tuleb tõesti luua vastav kindlustus (ma pole kindel, et seda peaks riik tegema), riigieelarvest saab ikkagi teha ümberjagamist ainult probleemide lahendamiseks, mitte hüvede kindlustamiseks endaga toime tulevatele inimestele.

12.5.10

Hea otsus Ansipilt

Isegi, kui Ansip teeb teatud konjuktuursetel põhjustel otsuse, mitte erastada osaliselt Eesti Energiat on see lõpuks väga riigimehelik otsus ning eesti rahvale kasulik otsus.
Eesti Energia IPO-st ei võida eestimaalased, ega Eesti majandus tervikuna. Olles tugeva turupositsiooniga, väga suure käibega kontsern tähendab EE IPO kogu meie majanduse jaoks kaotust. Tänaste majandusnäitajate juures 40% EE aktsiate omastamine välisinvestori poolt tähendaks iga aastaselt 700 miljonit krooni kapitali väljavoolu riigist. Ehk kui selline osalus müüdaks 7 miljardi eest, oleksime sisuliselt 10 aasta pärast kaotanud kogu välisinvesteeringu.
Ja lõpuks peab selle kõik keegi ka kinni maksma. Maksame meie, Eesti maksumaksjad. Seda läbi kõrgema elektri hinna ning peame oma maksudega kinni maksma ka vähenenud riigieelarve tulud.
Kes võidaks EE IPO-st? Loomulikult Investorid, IPO korraldajad, kõik kess kauplevad aktsiaturgudel ja ka EE juhtidel oleks lihtsam, nad vabaneks suures osas poliitilise (kaudselt siis meie juhtimise) alt ning alluks alati ja ainult börsireeglitele ning ei peaks enam kuidagi põhjendama, miks on vaja elektri hinda tõsta. Põhjendus oleks ju elementaarne: elektri hind peab olema maksimaalselt kõrge, et kasvatada omaniku vara.
Ilmselt kuuleme lähiajal veel palju kapitalistide (just need kes teenivad kapitali vahendamise pealt) hala. Oleks ju EE IPO ärajäämine nende jaoks suur rahaline kaotus. Kaotus, mille peaksime kinni maksma meie, eesti rahvas.