Euroopa Liit on oma tuleva perioodi eelarve heaks kiitnud.
Loetakse kokku võitjaid ja kaotajaid. Eesti oleks justkui võitjate poolel aga
kas suurt pilti arvestades on ikkagi tegemist parima võimaliku eelarvega?
Tundub siiski, et tegemist on stagnatsiooni eelarvega, mis ei paku olulisi
lahenduse Euroopa ees seisvate probleemide lahendamiseks.
Euroopa Liidu ees seisvateks väljakutseteks on
liikmesriikide väga erinev majandusareng, üldine majanduslik seisak ning väga
kõrge tööpuudus, millest tuleneb majanduspotentsiaali raiskamine. Euroalal
lisaprobleemideks on veel võlakriis ning euro tugevnemine, mis muudab euroala
järjest vähem konkurentsivõimeliseks.
Sellises olukorras vajaks Euroopa Liit jõulisi meetmeid
olukorra muutmiseks ja parandamiseks. Kurb on tõdeda, et Euroopa eelarve on
langenud kasinusmeetmeid propageerivate valitsuste lõksu ning on vastu võetud
ilma kasvuta ja väiksem kui eelmise perioodi eelarve. Euroopa vajab praeguses
arenguetapis aga vähemat kolm korda suuremat eelarvet. Ainult nii on võimalik leida
reaalseid lahendusi Euroopa ees seisvatele probleemidele.
Euroopa Liidu eelarve võiks esialgu koosneda 1/3 osas praegu
vastu võetud eelarvest ning 2/3 eelarvekuludest võiks moodustada Euroopa
eelarve tasandusfond, millest tehakse eraldisi liikmesriikide eelarvetele.
Põhimõte võiks olla midagi sarnast Eestis kehtivale omavalitsuste rahastamise
skeemile, kus konkreetse valemi alusel moodustub omavalitsusele eraldatav
tasandusfondi osa suurus. Liikmesriigile eraldatava osa suurus peaks sõltuma
kahest näitajast: liikmesriigi tööpuudus ning SKP ühe elaniku kohta. Tööpuuduse
näitaja võimaldaks eelarvetoetusi ka jõukamatele riikidele ning SKP arvutusel
põhinevat toetust saaksid ainult need riigid, kelle SKP elaniku kohta on alla
Euroopa Liidu keskmise. Selline eelarvetoetuste süsteem on minimaalselt
bürokraatlik, selge, läbipaistev ning arusaadav.
Euroopa Liidu eelarve tasandusfondi osa on kulupõhine ning
eelarvega seatakse ette ümberjagatava raha ülempiirid. Ülempiir otsustatakse
eelarve kokku panemisel ja on poliitiline otsus, mis põhineb Euroopa Liidu
solidaarsuse ja ühtse majandusruumi põhimõtetel. Eelarve tasandusfondi osa
tulud saadakse Euroopa Liidu ühiste võlakirjade müügist ning sellega seoses
peab Euroopa Keskpangale andma õiguse osta piiramatus koguses Euroopa Liidu
võlakirju. Sellega oleks tagatud kontroll võlakirja intresside üle ning Euroopa
Keskpank saaks tegutseda keskpangale kohase funktsiooniga. Kui majanduslik
olukord muutub ning on tekkimas Euroopa Liidu ülekuumenemise oht tuleks
rahastada eelarve tasandusfondi liikmesriikide liikmemaksudest ehk siis
maksutulust.
Selline Euroopa Liidu eelarve võitleks reaalselt
tööpuudusega, võimaldaks vaesemate ja probleemsete riikide poliitikutel
langetada riigi maksukoormust ning viiks Euroopa Liidu majanduse tegelikule
kasvule. Suurendaks solidaarselt inimeste ja riikide toimetulekut ning viiks
euro vahetuskursi jätkusuutlikule tasemele.
