31.1.07

Kahjutuld ei kustutata bensiiniga

Majandus on teatavasti tsükliline, oma majanduskasvude ja majanduslangustega, vahel räägitakse ka ülikiirest majanduskasvust ning majanduskriisist. Selliste suurte kõikumistega majanduses on püütud üldiselt võidelda ja sest sellise suure amplituudiga kõikuvast majandusest ei võida peaaegu keegi ja kõige rohkem kaotab tavaline inimene, kes võib kaotada oma töö, oma säästud, oma eluaseme jne.
Stabiilse majanduse eest võitlemisel kasutatakse erinevaid mehhanisme. Näiteks reguleeritud põllumajandusturg, teised reguleeritud turud, intressimäärade kontrolli all hoidmine samuti püüd kontrollida inflatsiooni ja maksunduses toimivad automaatsed stabilisaatorid. Üheks stabiilse majanduse määranguks Euroopas on Maastrichti kriteeriumitest kinni pidamine. Meie majandus kahjuks ei vasta neile nõuetele ja sellega seoses ei võeta meid ka rahaliidu liikmeks, sest me kujutame ohtu stabiilsele süsteemile.
Inflatsioon Eestis tuleneb eelkõike rahapakkumise kasvust. Jäädes lootma igikestvale majanduskasvule ja panustades kõrgele inflatsioonile on meie laenukoormus kohutava kiirusega kasvanud, Eestisse on tulnud hulka Euroraha ja kõik see raha on veel ka võimendunud majandusbuumi foonil.
Raha võimendumisest toon näite: Oletame, et olen automüüja ja näen, et majandus kasvab, automüügi numbrid lähevad ülesmäge, olen väga optimist ning laenan 10 000 000 krooni. Kasutades pikemaid maksetähtaegu ostan korraga 10 000 000 krooni eest kinnisvara ja 10 000 000 krooni eest uusi autosid, lootuses, et ma jõuan need enne maha müüa, kui kinnisvara maksetähtaeg läheneb ning majanduskasvu tingimustes see asi õnnestubki ja ma olen 10 miljoni krooniga tekitanud 20 miljonilise käibe ja loomulikult ka selle pealt teeninud, ehk kasvatanud siis juba 20 miljonit. Selline asi saab toimuda ainult kiire majanduskasvu tsüklis ja kui tulevad tagasilöögid, siis väheneb raha pakkumine väga suure kiirusega, püramiidskeem kukub kokku ning majanduskasv võib väga kergelt pöörduda languseks.
Mainisin eelnevalt ka automaatseid stabilisaatoreid maksunduses, selleks on üldiselt astmeline tulumaks. Toimib see lihtsalt ja õigeaegselt. Kui on tegemist kiire majanduskasvuga, sissetulekud suurenevad, siis kogutakse raha kõrgema maksumääraga ringlusest ära ja stabiliseeritakse kasvu, kui majanduskasv pidurdub, vähenevad sissetulekud, siis alaneb ka üldine maksumäär, ehk jäetakse rohkem raha majandusse.
Täna oleks riigimehelik ja tulevikku vaatav natuke jahutada majandust ning saada inflatsioon kontrolli alla ehk toimida vastupidiselt Reformierakonna pakutule. Tuleb kehtestada astmeline tulumaks, tõsta otseste maksude (tulumaks, maamaks või kinnisvaramaks) üldist määra ning riigi lisatulusid mitte paisata Eesti majandusse vaid koguda reservidesse. Veel võiks alandada kaudseid makse, et suruda esmatarbe kaupade hinnakasv alla (pean silmas eelkõike toidukaupade käibemaksu). Ainult nii säilitame stabiilse majanduskasvu ja kõigi eestimaalaste heaolu kasvu, sest mis kasu on 5% -st palga kasvust, kui inflatsioon on 7%.

30.1.07

EI võõrtööjõule!

Me ei tohi avada uksi võõrtööjõule kolmandatest riikidest! Väga kahetsusväärne, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kostub ettepanekuid tõsta sisserände piirarvu tähtajalise elamisloaga töötajate puhul 650 inimeselt 1300 inimesele ja on kahju, et sellisel ideel on ka hulgaliselt toetajaid, lugege kasvõi Äripäeva 15,jaanuari juhtkirja "Võõrtööjõud aitab luua rikkama riigi." On selge, et kui Eesti elatustase tõuseb, tekib meie riigi idapiiri taga tõsine tunglemine pääsemaks marjamaale. Seda suurt tungi toetab siseriiklikult väga suur siin asuv vene, ukraina ja valgevene rahvusvähemus, kes toetavad oma sõprade ja suguluaste saabumist Eestisse igal võimalikul moel. Seega on võõrtööjõu riiki sissetuleku surve väga suur ja seda mitmel suunal, nii sissetulejate poolt, nende siinsete toetajate poolt kui ka ettevõtjate poolt, kes tahavad oma kasumimarginaali suurendada odava tööjõu sissetoomise toel. Kuigi ministeerium räägib keskmiselt tasustatud võõrtööjõust, siis ettevõtja huvi ei ole kindlasti sellise palgatasemega tööjõudu sisse tuua. Miks me peaks võitlema võõrtööjõu vastu? Tooks välja kaks põhilist põhjendust. Esiteks. Odav võõrtööjõud ohustab Eesti majanduse liikumist kõrgtehnoloogilise, innovatiivse ja suurema lisandväärtusega majanduse suunas. Odav tööjõud pidurdab Eesti arenemist odava tööjõuga allhanke teostajast efektiivse majandusega rikka rahvaga rikkaks riigiks. Meile ei ole vaja vaese rahvaga rikast riiki! Väidetakse, et kiire palkade tõus võib paljudes sektorites ettevõtjad panna keerulise valiku ette - kas jätkata või panna pillid kotti. Aga kui ettevõtja ei suuda jätkata siis järelikult puudub nõudlus sellise (ebaefektiivse) ettevõtluse järele ja tuleb usaldada turujõude. Ma loodan, et enamus meist usub, et turg reguleerib asja päris hästi ja konkurents on edasiviiv jõud. Nüüd olemegi ju jõudnud tururegulatsiooni alale, kus turg hakkab edendama tegelikku majandust. Tööjõuturg on muutunud tõeliseks turuks. Kui endise suure tööpuuduse juures puudus sisuliselt turg - töötajal polnud valikuvõimalust , oli sisuliselt valida kas töö või töötus siis nüüd kauplevad mõlemad pooled, nii töötaja kui tööandja. Nüüd toimiva tööjõu turu tingimustes hakkavadki ebaefektiivsed ettevõtjad oma pille kotti panema, või mis isegi parem minema oma tootmisega teistele odavama tööjõuga piirkondadesse, riikidesse ja siia jääb täpselt niipalju ja sellist ettevõtlust nagu on meie ühiskonnale vaja, et olla rikas riik, rikka rahvaga. Teiseks. Oleme siiamaani hädas meil olemasoleva võõrtööjõu integreerimisega, mis on meile pärandatud nõuka ajast. Odava tööjõu sissetoomise negatiivseid tagajärgi võiks vaadata Saksamaa näite põhjal, ärme hakkame eksperimenteerima eesti keele ja kultuuri säilimisega, et kas jääb püsima või mitte. Eesti keele ja kultuuri säilitamine on ju meie Eesti Vabariigi esmaseid ülesandeid, selleks ju iseseisev riik on loodutki!

d’Hondti asemele rahakoefitsent!

Kui keegi arvab et pole seost valimiskampaaniaks kulutatud miljonite ja valimistel saadud häälte arvu vahel, eksib rängalt. Kui see ei oleks nii, siis ei teeks keegi meeletuid kulutusi valimiskampaaniale. Aga mida see siis sisuliselt tähendab? See tähendab seda, et raha moonutab valimistulemust olulisel määral ning seetõttu saavad teatud poliitilised jõud üleesindatud Riigikogus ning seda tulemust moonutab veel täiendavalt meie valimissüsteemis kasutatav modifitseeritud d’Hondti jagajate meetod. Selline valimissüsteem kinnitab raha võimu Eestis väga pikaks ajaks. Valijate ootusi kajastava valimistulemuse saaksime, kui muudaksime valimissüsteemi ja d´Hondi meetodi asemel võtaksime kasutusele rahavõimu vähendava rahakoefitsendi! Kui erakonna valimiskampaania kulud olid võrreldes teiste erakondadega keskmisel tasemel korrutatakse hääletustulemus läbi koefitsendiga 1,0, kui valimiskulutused olid keskmisest kaks korda väiksemad, korrutatakse hääletustulemus läbi koefitsendiga 1,5 ning kui valimiskulutused olid kaks korda suuremad keskmisest, korrutatakse hääletustulemus läbi koefitsendiga 0,5 jne.

Tere

Nii nagu kombeks, peab ühel kaasaegsel mehel olema oma blogi. Nüüd on see mul olemas ja lugege, mida ma aeg-ajalt avalikult mõtlen. Lisaks hetkemeeleoludele, lisan siia ka oma vanemaid mõtteid.