11.2.13

Euroopa Liit vajab suuremat eelarvet


Euroopa Liit on oma tuleva perioodi eelarve heaks kiitnud. Loetakse kokku võitjaid ja kaotajaid. Eesti oleks justkui võitjate poolel aga kas suurt pilti arvestades on ikkagi tegemist parima võimaliku eelarvega? Tundub siiski, et tegemist on stagnatsiooni eelarvega, mis ei paku olulisi lahenduse Euroopa ees seisvate probleemide lahendamiseks.
Euroopa Liidu ees seisvateks väljakutseteks on liikmesriikide väga erinev majandusareng, üldine majanduslik seisak ning väga kõrge tööpuudus, millest tuleneb majanduspotentsiaali raiskamine. Euroalal lisaprobleemideks on veel võlakriis ning euro tugevnemine, mis muudab euroala järjest vähem konkurentsivõimeliseks.
Sellises olukorras vajaks Euroopa Liit jõulisi meetmeid olukorra muutmiseks ja parandamiseks. Kurb on tõdeda, et Euroopa eelarve on langenud kasinusmeetmeid propageerivate valitsuste lõksu ning on vastu võetud ilma kasvuta ja väiksem kui eelmise perioodi eelarve. Euroopa vajab praeguses arenguetapis aga vähemat kolm korda suuremat eelarvet. Ainult nii on võimalik leida reaalseid lahendusi Euroopa ees seisvatele probleemidele.
Euroopa Liidu eelarve võiks esialgu koosneda 1/3 osas praegu vastu võetud eelarvest ning 2/3 eelarvekuludest võiks moodustada Euroopa eelarve tasandusfond, millest tehakse eraldisi liikmesriikide eelarvetele. Põhimõte võiks olla midagi sarnast Eestis kehtivale omavalitsuste rahastamise skeemile, kus konkreetse valemi alusel moodustub omavalitsusele eraldatav tasandusfondi osa suurus. Liikmesriigile eraldatava osa suurus peaks sõltuma kahest näitajast: liikmesriigi tööpuudus ning SKP ühe elaniku kohta. Tööpuuduse näitaja võimaldaks eelarvetoetusi ka jõukamatele riikidele ning SKP arvutusel põhinevat toetust saaksid ainult need riigid, kelle SKP elaniku kohta on alla Euroopa Liidu keskmise. Selline eelarvetoetuste süsteem on minimaalselt bürokraatlik, selge, läbipaistev ning arusaadav.
Euroopa Liidu eelarve tasandusfondi osa on kulupõhine ning eelarvega seatakse ette ümberjagatava raha ülempiirid. Ülempiir otsustatakse eelarve kokku panemisel ja on poliitiline otsus, mis põhineb Euroopa Liidu solidaarsuse ja ühtse majandusruumi põhimõtetel. Eelarve tasandusfondi osa tulud saadakse Euroopa Liidu ühiste võlakirjade müügist ning sellega seoses peab Euroopa Keskpangale andma õiguse osta piiramatus koguses Euroopa Liidu võlakirju. Sellega oleks tagatud kontroll võlakirja intresside üle ning Euroopa Keskpank saaks tegutseda keskpangale kohase funktsiooniga. Kui majanduslik olukord muutub ning on tekkimas Euroopa Liidu ülekuumenemise oht tuleks rahastada eelarve tasandusfondi liikmesriikide liikmemaksudest ehk siis maksutulust.
Selline Euroopa Liidu eelarve võitleks reaalselt tööpuudusega, võimaldaks vaesemate ja probleemsete riikide poliitikutel langetada riigi maksukoormust ning viiks Euroopa Liidu majanduse tegelikule kasvule. Suurendaks solidaarselt inimeste ja riikide toimetulekut ning viiks euro vahetuskursi jätkusuutlikule tasemele.