EI võõrtööjõule!

Me ei tohi avada uksi võõrtööjõule kolmandatest riikidest! Väga kahetsusväärne, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kostub ettepanekuid tõsta sisserände piirarvu tähtajalise elamisloaga töötajate puhul 650 inimeselt 1300 inimesele ja on kahju, et sellisel ideel on ka hulgaliselt toetajaid, lugege kasvõi Äripäeva 15,jaanuari juhtkirja "Võõrtööjõud aitab luua rikkama riigi." On selge, et kui Eesti elatustase tõuseb, tekib meie riigi idapiiri taga tõsine tunglemine pääsemaks marjamaale. Seda suurt tungi toetab siseriiklikult väga suur siin asuv vene, ukraina ja valgevene rahvusvähemus, kes toetavad oma sõprade ja suguluaste saabumist Eestisse igal võimalikul moel. Seega on võõrtööjõu riiki sissetuleku surve väga suur ja seda mitmel suunal, nii sissetulejate poolt, nende siinsete toetajate poolt kui ka ettevõtjate poolt, kes tahavad oma kasumimarginaali suurendada odava tööjõu sissetoomise toel. Kuigi ministeerium räägib keskmiselt tasustatud võõrtööjõust, siis ettevõtja huvi ei ole kindlasti sellise palgatasemega tööjõudu sisse tuua. Miks me peaks võitlema võõrtööjõu vastu? Tooks välja kaks põhilist põhjendust. Esiteks. Odav võõrtööjõud ohustab Eesti majanduse liikumist kõrgtehnoloogilise, innovatiivse ja suurema lisandväärtusega majanduse suunas. Odav tööjõud pidurdab Eesti arenemist odava tööjõuga allhanke teostajast efektiivse majandusega rikka rahvaga rikkaks riigiks. Meile ei ole vaja vaese rahvaga rikast riiki! Väidetakse, et kiire palkade tõus võib paljudes sektorites ettevõtjad panna keerulise valiku ette - kas jätkata või panna pillid kotti. Aga kui ettevõtja ei suuda jätkata siis järelikult puudub nõudlus sellise (ebaefektiivse) ettevõtluse järele ja tuleb usaldada turujõude. Ma loodan, et enamus meist usub, et turg reguleerib asja päris hästi ja konkurents on edasiviiv jõud. Nüüd olemegi ju jõudnud tururegulatsiooni alale, kus turg hakkab edendama tegelikku majandust. Tööjõuturg on muutunud tõeliseks turuks. Kui endise suure tööpuuduse juures puudus sisuliselt turg - töötajal polnud valikuvõimalust , oli sisuliselt valida kas töö või töötus siis nüüd kauplevad mõlemad pooled, nii töötaja kui tööandja. Nüüd toimiva tööjõu turu tingimustes hakkavadki ebaefektiivsed ettevõtjad oma pille kotti panema, või mis isegi parem minema oma tootmisega teistele odavama tööjõuga piirkondadesse, riikidesse ja siia jääb täpselt niipalju ja sellist ettevõtlust nagu on meie ühiskonnale vaja, et olla rikas riik, rikka rahvaga. Teiseks. Oleme siiamaani hädas meil olemasoleva võõrtööjõu integreerimisega, mis on meile pärandatud nõuka ajast. Odava tööjõu sissetoomise negatiivseid tagajärgi võiks vaadata Saksamaa näite põhjal, ärme hakkame eksperimenteerima eesti keele ja kultuuri säilimisega, et kas jääb püsima või mitte. Eesti keele ja kultuuri säilitamine on ju meie Eesti Vabariigi esmaseid ülesandeid, selleks ju iseseisev riik on loodutki!