"Me tahame näha rohkem töökohti," ütles keskpanga juht Ben Bernanke pärast nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil. "Me tahame madalamat tööpuudust. Me tahame näha tugevamat majandust, mis suudaks parandada tööjõuturgu jätkusuutlikult" lisas ta. Föderaalreserv kinnitab, et niikaua kui tööturu olukord ei hakka märkimisväärselt paranema, jätkatakse kinnisvaralaenude tagatisega võlakirjade ostmist ning võidakse alustada teiste väärtpaberite ostmist. Mis siis tingib USA keskpanga sellised trastilised sammud, kas tõesti tööpuudus on nii kohutavalt kõrge? Tuleb välja, et Eesti Panga arvates võiks olla tegemist juba talumatult madala tööpuudusega. Eesti praegune 10%-ne tööpuudus on panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul enam-vähem hinnangulise taasakaalupunkti lähedal ja see on tase mis ei tekita palgasurvet, palgatõus halvendaks meie ettevõttete konkurentsivõimet. Olgu siis öeldud, et USA 8,1% tööpuudus oli see tase, mis sundis Föderaalreservi tegutsema ning kasutusele võtma meetmeid, mis alandaks tööpuudust. Meie keskpank aga peab mõistlikuks ja majandusele soodsaks 10%-list tööpuuduse taset.
Tahaks vist elada USA-s kus keskpank näeb tööpuuduses probleemi ning oma sammudega püüab leida lahendusi tööpuuduse vähendamiseks.
4 kommentaari:
Streigitoetaja ütles...
William Phillips, Uus-Meremaal sündinud majandusteadlane, kirjutas 1958. aastal uurimustöö "Töötuse ja palkade määra muutuse vaheline seos Inglismaal 1861–1957".
http://et.wikipedia.org/wiki/Phillipsi_k%C3%B5ver
Seda Philipsi kõverat uurides võib märgata, et inflatsioon suureneb oluliselt alles siis, kui tööpuudus on kuskil 4% ja väiksem
FED rakendab ka tööpuuduse vastaseid meetmeid kuni tööpuuduse vähenemiseni 6,5%-ni. Ja inflatsiooni nad sellega seoses ei karda. Meie EP aga kardab tööturu toimimist
Artuelu huvides:
Kas buumi tipus olnud tööpuuduse tase oli siis okei? Olukorras kus haamrit trellist mitteeristav abitööline sai ehitusel ca 20 000 eeku kätte?
Streigitoetaja ütles...
2007-ndal oli Eestis töötus 4,7%, mis tundub olevat üsna okei. Tuleb aga arvestada ka seda, et alates 2000-ndast aastast tööhõive pidevalt kasvas, mis võis põhjustada mõningast ebakompetensi. Eeskätt oli tegemist välismaisel laenurahal baseeruva kinnisvarabuumiga millele järgnes võrreldes teiste riikidega üks tugevamaid langusi üldse. Kas peale ehituse ka teistel aladel oli tegemist buumiga on vaieldav, kuna Eesti keskmine palgatase oli ikka võrreldes rikaste naaberriikidega oluliselt madalam.
Valitsuse defitsiitse kulutamise ja maksumäärade muutmisega on aga võimalik ka tsüklilisust majanduses vähendada.
Postita kommentaar