"See tähendas eelarvedefitsiidi suhtes väga suurt ehmatust. Valitsuses vaadati ka tagantjärele numbritele otsa, mis oli toimunud detsembris, mis oli toimunud kolmandas kvartalis, see oli ootamatu. Me arvame, et 2008 mahub kolme protsendi sisse. Mitte küll uhkelt, nagu varem arvasime, aga mahub," rääkis Ligi. Samuti oli praegune rahandusminister kriitiline selles osas, et hakati rääkima lisaeelarvest ja mitte lihtsalt ei külmutatud kulutusi. "Lisaeelarve tähendas seda, et me kaotasime tempos kolm kuud ja aprillis viskas tegevuskulud lakke," nentis Ligi. (DELFI)
Kumaline arusaam meie rahandusministril demokraatliku ühiskonna toimimisest. Kui Riigikogu on vastu võtnud riigieelarve ja kui valitsus ning valitsusasutused suudavad seda täita, siis on kõik kontrolli all. Seega eelarve kulude täitmine on üsna loomulik protsess. Ligi soovitud külmutamised aga ebademokraatlikud ja ka tegelikult ilma seadusliku aluseta tegevused. Seega kutsub Ligi üles autoritaarsele, ebademokraatlikule rahandusministri ainuvõimule. Ligi sooviks, et rahandusminister saaks oma suva järgi otsustada kes tohib eelarves ette nähtud kulutusi teha ja kes mitte, ilma selleks Riigikogu õnnistust saamata. See ongi "külmutamise" tegelik sisu.
Seadus rahandusministrile aga sellist volitust ei anna ega saagi anda. Kui rahandusministril tuleb tuju mingi riigiasutuse kulutusi piirata, siis peab ta välja tulema vastava lisaeelarve eelnõuga, ning viima selle läbi valitsuse parlamenti.
Kahju, et Ligi kritiseerib eelmist rahandusministrit seetõttu, et too oli demokraatlikult mõtlev minister, mitte diktaatorlikke õigusi taotlev "Külmutaja".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar