Reformierakonna vale majanduspoliitika on Eestit viimas 5 vaesema Europaa Liidu liikmesriigi sekka. Kui 2007 oli meie SKP elaniku kohta 69% EL keskmisest ja Eesti asus sellega tagantpoolt kaheksandal kohal, siis 2009.aastaks oleme langenud tagantpoolt kuuendale kohale oma 64% EL keskmisest. Viies koht pole enam kaugel, Poola majandus on kriisist osanud hästi välja tulla ja muutub kiirelt rikkamaks ja ma arvan, et käesolevaks aastaks on ta juba meist suutnud ette minna. Meist on mööda kihutanud aga Ungari ja Slovakkia.
Valitsuserakonnad ütlevad, et meil oli kriis, sellepärast. Mina vastan, et kriis oli kõigil, aga kõigil ei olnud nii tubli valitsust, kes saab enda sõnul kriisiga väga hästi hakkama ning väärib enda sõnul seetõttu tagasivalimist.
Vaata: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-15122010-BP/EN/2-15122010-BP-EN.PDF
3 kommentaari:
Majanduskriis ei ole üheplaaniline nähtus. Kriisi mõju sõltub tööstusharudest, riigi asukohast, maavaradest, konkreetsetest etttevõtetest ja muust, mis on riikidel erinevad. Valitsusele hinnangu andmiseks tuleks nende tööd põhjalikumalt uurida. Võimalik, et Reform on meid päästnud hullemast, aga võibolla mitte. Lühidalt: iga kriis on erinev ja selline edetabelite võrdlus ei ole lihtsalt korrektne.
Jah, majanduskriis ei ole üheplaaniline. Samas on riikide valitsustel oma roll ja vastutus kriiside vältimisel ja nendest välja tulemisel. Valitsuse tegevust saame hinnata ikka vastavalt lõpptulemusele, mis on mingil kujul mõõdetav. Seetõttu tuleb siiski jälgida erinevaid edetabeleid, sest ainult võrdlus teiste riikidega annabki võimaluse meil valitsuse tööd hinnata. Eesti puhul on tulemus negatiivne, ning paraku vastutab selle eest just see valitsus, kelle ajal negatiivne protsess on toimunud.
Viimane lõik postitusest tõeline pärl! Tõsiselt! Olen tolle lausega täiesti nõus!
Postita kommentaar