Selles valguses on järjekordselt valus lugeda Eesti edu valemina odavat tööjõudu. Viimases Eesti Panga tööturu ülevaates tuuakse välja ühe olulise valitsuse tegevuse eesmärgina hoida kinni palgakasv riigis. Vastava pressiteate pealkirjaks on Kestlik majanduskasv eeldab liigse palgasurve taandumist, mida võiks tõlkida ka, et Meie majandusedu aluseks on odav tööjõud. Kindlasti võiks tekkida meie palgasaajatel küsimus, et mis kasu saan ma majanduskasvust, kui minu sissetulekud ja heaolu ei kasva.
Eesti majanduse edust räägiks pigem see, kui tööjõu nappus hakkab suurendama palgasurvet ning toimima hakkab ka tööjõu turg. Tänases olukorras kui inimestel ikka veel on väga keerukas tööd leida ja seda eriti noortel, oleks tööjõu turu tekkimine igati tervitatav. Viimastel aastatel oleme välisrände tõttu kaotanud 20-34-aastaste põlvkonnast 8,5%. Neid inimesi ei saa tagasi madalate palkade ning kõrge tööpuudusega.
2 kommentaari:
Muidugi on raske noortel tööd leida, kuna kogemusi napib ja soovid kõrged. Samas 50+ kategooriat ei eksisteeri üldse, sest nendest ei räägita aga ega neid tööle ka ei oodata, kuna kogemusi ja tarkust veidi rohkem kui Tööandjale sobilik.
hea Rein - "heaolu" makro/rahvuslikus mõistes on teadusloogiliselt siiski palju komplekssem värk - sõltub nt ka rahvusliku tulujaotuse õiglusest ning kambakraatide/spekulantide talitsemisest ning mitte niivõrd inflatsioonist kui jaehinna indeksist jne jne :-)
Postita kommentaar