Lehed

13.4.11

Kuidas rahastada infrastruktuuri suurinvesteeringuid?


Euroopa 2020 Strateegia kohaselt (võeti vastu 2010.a)[i] on käimasoleva 10 aasta infrastruktuuri investeeringute vajalik maht Euroopa Liidu riikides 1,5-2 triljonit eurot. Tänane küsimus ongi, kuidas nii suuremahulisi investeeringuid rahastada. Juba enne viimast kriisi oli Euroopa Liidu riikide investeerimisvõime infrastruktuuri langenud 3,5%-lt 2,5%-ni SKP-st. Viimaste aastatega aga on riikide investeerimisvõimekus veelgi langenud.

Möödunud aasta 7.septembril algatas Euroopa Komisjoni President Barroso initsiatiivi EL projektvõlakirjadest (Project Bonds ), oluliste Euroopa projektide rahastamiseks.[ii] Kogu initsiatiiv on saanud veidi täpsemad raamid Euroopa Komisjoni tööpaberis 28.veebruaril käesoleval aastal.[iii]  Esmaspäeval, 11.aprillil toimus ka projektvõlakirjade teemat tutvustav Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga korraldatud konverents.[iv] Millal jõutakse ideest ka konverentsidest töötava lahenduseni ei oska täna veel öelda.

Barroso projektvõlakirjade peamiseks ideeks on läbi avaliku fondi kindlustada erainvesteeringuid ning meelitada selliselt erasektorit investeerima suuremahulistesse infrastruktuuri objektidesse. Kindlasti on projektvõlakirjade projekt tervitatav ning peaks avardama infrastruktuuri investeeringute võimalusi. Samas ei saa seda pidada kõige paremaks lahenduseks Euroopa Liidu infrastruktuuri arendamiseks. Projektvõlakirjade puhul on sama probleem nagu viimases finantskriisis, kus riigid asusid sisuliselt era finantsasutuste tekitatud probleeme lahendama ehk teisisõnu öeldes jällegi projekti kasum on privatiseeritud aga riskid kollektiviseeritud.

Samas on Euroopa sotsiaaldemokraadid pakkunud välja ettepaneku Euroopa suurte infrastruktuuriobjektide rahastamist läbi eurovõlakirjade. Oma kõige laiemas tähenduses oleks eurovõlakirjad ELi ühised võlakirjad, mis on tagatud kõigi ELi liikmesriikide poolt ja läbi eurovõlakirjade rahastatakse nii hätta satunud valitsusi, kui  valitsuste suuremahulisi infrastruktuuri investeeringuid. Ühiste eurovõlakirjade eeliseks on  madalam intress ja avaliku sektori kontrolli säilimine investeeringuobjektide üle ja kaalutletumad otsused.

Kommentaare ei ole: