21.4.11

OECD: Rohkem sotsiaalset turvalisust ja paremat eelarvepoliitikat!

Hiljuti avaldatud OECD majandusülevaade Eesti kohta annab päris hea ülevaate Eesti valitsuse edusammudest ja tulevikuväljakutsetest. Kindlasti ei loe ülevaatest välja ainult kiidulaulu meie valitsusele. Rohkem ongi ülevaates pühendatud tähelepanu väljakutsetele ning teemadele, mis teeks meie majanduse jätkusuutlikumaks.
Tõepoolest saab kiita meie ettevõtluskeskkond ning valitsuse võimekus teha karme otsuseid. Samas öeldakse ka seda, et kriisist ei toonud meid välja valitsuse targad sammud, vaid ikkagi välisnõudluse muutus (kasv). Kui nüüd mõelda sellele, kuidas see kasv saavutati, siis suuresti saavutati see meie kaubanduspartnerite eelarvedefitsiidi hinnaga.
Eesti valitsuse väljakutsed on majandusülevaate kohaselt samad, mida sotsiaaldemokraadid on rääkinud juba aastaid ja mille suhtes tuleb olla eriti tähelepanelik.
Tööpuudus
Majandusülevaates nähakse tõsist riski meie kõrges tööpuuduses ning eelkõike selles, et tööpuudus on struktuurne ning võib ilma valitsuse poolse sekkumiseta jääda vägagi pikaajaliseks. Kõrge tööpuudus pikas perspektiivis jätab meie majanduspotentsiaali kasutamata ning on tegelikult koormuseks kogu ühiskonnale. Riigi rollina nähakse ette vajadust kasvatada aktiivseid tööhõive meetmeid: suurendada märgatavalt vahendeid töötute ümberõppesse ning töötajatae mobiilsuse suurendamisse.
Vastutsükliline eelarvepoliitika ning automaatsed stabilisaatorid
Jätkuvalt on OECD kriitiline meie eelarvepoliitika osas ning peab selle muutmist üheks suuremaks väljakutseks. OECD läheb isegi nii kaugele, et soovitab moodustada eraldi sõltumatu organi, kes koordineeriks eelarvepoliitiliste otsuste tegemist ning vajadusel, kehtestaks valitsusele kulutuste lagesid. Olen ka varem viidanud meie valitsuse suutmatusele tagada vastutsüklilist eelarvepoliitikat. Kui rääkida automaatsetest stabilisaatoritest, siis valitsus ei taha midagi kuulda astmelisest tulumaksust ning sotsiaalkindlustusvahendite kasvatamisest.
Vaesusrisk
OECD juhib tähelepanu ka pensionäride olukorra halvenemisele ning vajadusele tõsta lähiajal pensione, et pensionärid ei vaesuks. Samuti peetakse õigustatult suureks riskiks tervishoiu kulude suurt osakaalu inimeste kulutustes ning seda eriti hambaravi osas. Selline suur omafinantseeringu osakaal kasvatab oluliselt terviseriske.
Õhuke riik
Nii aktiivne tööhõivepoliitika, vaesusriski vältimine kui ka eelarvetasakaalu saavutamine nõuavad maksukoormuse tõstmist. Ka siin on OECD-l mitmeid ettepanekuid, mida oleme varasemast Eestis kuulnud sotsiaaldemokraatide suust. Eesti maksukoormust võiks tõsta, soovitatakse näiteks automaksu ja kinnisvaramaksude osakaalu tõsta.

Samal teemal:
http://jarvelill.blogspot.com/2011/04/ansipi-valitsus-pole-toime-tulnud.html
http://jarvelill.blogspot.com/2011/03/majanduskriis-ja-maksususteem.html
http://jarvelill.blogspot.com/2011/01/reformi-majandusprogramm-ei-paku.html
http://jarvelill.blogspot.com/2010/12/imf-ja-meie-majanduspoliitika.html
http://jarvelill.blogspot.com/2010/12/lugesin-tana-facebookist-riigikogu.html
http://jarvelill.blogspot.com/2010/10/uks-vana-soovitus-mida-ei-voetud-kuulda.html




Postita kommentaar