Kohustuslike pensionifondide haldamine on haldurite jaoks väga hea ja riskivaba äri. Õhelt poolt oleme kohustatud oma pensioniraha koguma, ilma keeldumise õiguseta ja teiselt poolt pole fondihalduritel mingit kohustust meie raha kasumlikult investeerida. Sõltumata fondi tootlusest võtab fondihaldur ligi 1% fondi mahust iga aasta endale. See summa pole mitte tühine number. Riikliku kogumispensioni teise samba fondides on meie raha ligi 1, 08 miljardit eurot, sellelt tasume igal aastal fondihalduritele ca 10 miljonit eurot aastas.
Seda oleme kohustatud tasuma isegi siis, kui fondi tootlus on negatiivne. Siinjuures minu tervitused Swedbanki pensionifondile: maksin teile viimati fondihaldustasu aastas ligi 152 eur aga samal ajal hävitasite minu pensionivara 100 eur võrra. Mille eest ma pean teile maksma?
Siit tekib mõte, et kas tõesti pole kuidagi teisiti võimalik meie pensionivara hallata? Tuleb välja, et ka teisiti on võimalik. Valitsus haldab oma reserve umbes samas mahus, üle 1 miljardi euro ja on seda viimastel aastatel teinud oluliselt edukamalt kui erasektori fondid. Kui töötukassa võitleb selle vastu, et raha anda rahandusministeeriumi hallata, siis mina palun valitsust: võtke mu raha enda hallata! Ma tahan valikuvõimalust. Valitsus peab looma oma kohustusliku pensionikindlustuse fondid ja ma olen kindel, et nende haldamiseks ei kulu valitsusel 10 mln eurot aastas. Samuti luban ma oma raha kasutada valitsuse eelarvedefitsiidi katmiseks. Määrake mõistlik intress ja minu jaoks oleks see riskivaba rahapaigutus sest ma usaldan valitsust.
5 kommentaari:
See erasektori fondide versus valitsuse reservide haldamine on hea point, mida võiks kõikjal rõhutada.
Teine asi on see, et riik tõenäoliselt investeeriks Eesti tulevikku, kusjuures erafondide rahapaigutused välismaale on täielikult nende välisriikide kontrolli all, igal juhul mitte meie riigi kontrolli all(see on sisuliselt panustamine välismajandusse)
Pensione peab ikkagi maksma MEIE RIIK, seda olenemata sellest, mis fondides hallatava rahaga juhtus(me ei jäta ju pensionäre nälga).
Igasugu finantsgurud võivad endale erapensionifonde teha milliseid tahes, aga riik kedagi sundida selleks ei tohiks.
Mulle muidugi ei meeldiks seda üldse fondiks nimetadagi, lihtsalt pay-as-you-go ja riik peaks nii või teisiti targalt rahaga ümber käima. Minu ettepanek:see oleks orienteeritud Eesisse ja Eestile. Infraprojektid, energia sõltumatus jne.
Miks riigi haldamine parem on? Sest see ei keskendu hetkekasumile ja ei võta mingil juhul osa spekulatsioonist. USAs näiteks on juhtumeid, kus pensionifondid investeerivad kulda ja ostavad isegi füüsilisi tooraineid. Mis kasu on tulevastel pensionäridel kullast või füüsilisest naftast, mille pealt fondihaldur võis küll karjääri teha, aga midagi reaalset ju ei luua nende jaoks? Kuld neile teenuseid ja kaupu ei tooda tulevikus.
Kui Eestil oleks oma raha üle kontroll, siis oleks pay-as-you-go pensionisüsteem kõige mõistlikum. Kuna meie keskpangal pole võimalus valitsuse kulutusteks raha trükkida siis ilmselt peaks raha koguma, sest arvestades rahvastiku struktuuri ei talutaks tulevikus kõrgemat maksukoormust maksukonkurentsi mõttes ning defitsiidi arvelt pensionisüsteemi ülal pidamine viiks meid Kreeka olukorda. Sellisel juhul on vist ainuke mõistlik variant valitsuse kontrollitav pensionifond (Ungari näide), mis ei kuluta meeletult palju finantstööstuse ülalpidamiseks ja midagi ehk koguneb ka tulevikuks... Halduse seisukohalt pole ju vahet, nagunii on fondihaldur palgaline, kes kasutab võõrast raha...
no kui juba tervitamiseks läks, siis tuleks kindlasti müksata ka Eiki Nestorit, kes ilma mingi valehäbita nimetab ennast kuni täänse päevani teise samba isaks. Reinu jutuga mina jälle jummalast nõus aga sotside seas selline eluvaade kahjuks marginaalne, püünel on hoopis muud jutud.
Eiki kallal ei tahaks väga norida. Tegelikult kui euroala rahasüsteem ei muutu, siis on arvestades kehtivat süsteemi kogumispension täiesti ok ja ka vist ainuke mõeldav mõistlik variant. Kuigi süsteem vajaks kohendamist ning riik võiks ise pakkuda võimalust pensionisäästude haldamisel.
Minagi pigem paneks riigi hoole alla! See on kindlus kui tead, et see raha läheb kaudsemalt ja otsem riigi ehk teiste inimeste heaks.
Vastasel juhul korjaks teist sammast sukasäärde (või investeeriks millessegi), igatahes anda oma rahaga võimalus kellelegi tulu teenimiseks või vastupidi, kaotamiseks (minu raha ju!?), see ei sobi minu mõttemaailmaga.
Postita kommentaar