Lehed

29.11.10

Positiivne eeskuju pangandusest

Eestis on kujunenud kummaline arusaam, et riik ei tohigi rakendada reaalseid regionaalpoliitilisi meetmeid. Reaalsete meetmete all pean silmas näiteks pangandusteenust. Just pangandussektori täielikku privatiseerimist Eestis peetakse väga heaks näiteks. Samas tekib küsimus, kelle jaoks see hea on? Kas keskvalitsuse ja äärealade elanike jaoks või ainult väliskapitali jaoks? Minu arust ainult viimase heaks.
Kui Ühendatud Kuningriigis täidab riigi keskpank - Bank of England (BE) ka riigi pangaoperatsioonide ja rahaliste vahendite hoidja rolli, siis meil millegipärast peavad riigi rahalised vahendid asuma valdavalt välismaisele erakapitalile kuuluvates pankades. Ehk siis riigikassa kontodel SEB-s, Swedbankis, Danske Bank AS Eesti filiaalis või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.  Kelle hüvanguks see on? Lisaks sellele, hoiavad avalikusektori asutused, sealhulgas kohalikud omavalitsused oma riigikassast kätte saadud vahendeid jällegi samade kommertspankade kontodel. Ning tasuvad pankade teenus- ja hooldustasusid.
Täna arutatakse Ühendatud Kuningriigis selle üle, kuidas päästa maaelu olukorras, kus rahvusliku posti teenuste kasutajaid jääb järjest vähemaks ning pangad sulgevad maapiirkondades kontoreid. Üheks tõsiseks võimaluseks peetakse Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Uus Meremaa eeskujul luua Royal Maili baasil riigi omanduses olev Postipank. Rahva postipank täidaks siis kahte funktsiooni: osutaks posti- ja pangateenust. Kusjuures eeskujuks tuuakse just Uus Meremaa kogemust.

1990 aastal pidi Uus Meremaa postiasutus tõdema, et nende postitulud on tohutult kokku kuivanud ning sellisena kahjumlikult pole neil enam võimalik jätkata. Samal ajal oli probleemiks, et välismaiste pankade kasumiihalus oli väga kõrge, pankade teenustasud ning muud teenused olid väga kallid ning pidevalt suleti väiksemaid pangakontoreid maapiirkonnas (kas ei tule mitte tuttav etteJ ). 1999.aastal otsustas Uus Meremaa valitsus luua riikliku postipanga (Kiwipank), mille ülesandeks oli posti- ja pangateenuste osutamine. Pank ise asutati 2002 ja tänaseks on selle üle 300 harukontori üle riigi ja Kiwipank on suurima kontorite arvuga pank Uus Meremaal.
Miks me Eestis sel teemal ei aruta, kas pole julgust, tahet või on kommertspankade lobi liiga heal tasemel?




4 kommentaari:

Unknown ütles ...

Väga hea idee, Rein! Eesti sotsiaalne mõtlemine asub aga alles allpool merepinda, nii et Postipnga ideest selle teostumiseni.. Ei julge isegi mõelda, kui palju aastaid kulub (-ks).

Lembit Jakobson

Anonüümne ütles ...

Ainuke asi, et Royal Mail on plaanis maha müüa (mis on ka äärmiselt õige). Seega, mis "riiklikust" pangast me õieti räägime?

Pealegi, kui miski suudab kapitaalselt vaba turgu solkida, on see riigi omanduses olev ettevõte.

Unknown ütles ...

Tõsi ta on, et Royal Mail on ühe variandina plaanis maha müüa aga on arutatud ka teist võimalust, säilitada riigi omandis aga postipangana. Ja turg ei pane nagunii asju paika selliselt, et inimestel oleks hea elada. Miks peavad valitsused sekkuma oma stiimulpakettidega, eks ikka selleks, et korrigeerida vaba turgu, mis paneb asju paika oma reeglite kohaselt. Külmalt ja kaalutlevalt, tasub-ei tasu. Turu seisukohalt on mõttetu toetada endaga mitte toime tulevaid indiviide, need solgivad ainult turgu ning on koormaks majandusele ja ei anna inimkonna loomuliku selektsiooni jaoks kvaliteetset materjali. Kõlab vist tiba fašistlikult??

Unknown ütles ...

Ja pealegi lugupeetud Anonüümne, rääkisin ma positiivse näitena Kiwipangast ja Saksa, Itaalia ja Prantsusmaa postipankadest ning Bank of Englandi oluliselt laiemast rollist.